Laen lehte, et Sa saaksid lugeda

Muinasjutt “Õnne valem”

Muinasjutt “Õnne valem”

Elas kord üks tark valitsus, kes avastas imepärase valemi rahva õnnelikuks tegemiseks. Nad olid kindlad, et mida rohkem makse tõsta ja inimestelt raha ära võtta, seda rõõmsamaks kõik muutuvad.

“Vaadake,” seletas peaminister särasilmil ministrite koosolekul, “kui inimestel on vähem raha, siis nad õpivad väikestest asjadest rõõmu tundma! Näiteks sellest, kuidas leivapoe asemel saab metsas seeni korjata või kuidas ühistranspordiga sõites tekib rohkem aega elu üle järele mõelda.”

Rahandusminister noogutas innukalt: “Just-just! Ja kui me teeme automaksu, siis inimesed saavad rohkem jalutada. See on ju puhas tervisesport!”

Majandusminister lisas vaimustunult: “Aga kui me veel aktsiise tõstame, siis inimesed õpivad kodust veini tegema ja käsitööõlut pruulima. See arendab loovust!”

Valitsus töötas ööd ja päevad, et leida uusi võimalusi rahva “õnnelikumaks” tegemiseks. Iga uue maksuga kaasnes seletuskiri, kuidas see tegelikult rahva heaks on.

Kui keegi julges kritiseerida, siis seletati talle rahulikult: “Te lihtsalt ei mõista veel meie geniaalsust. Oodake, varsti näete, kui õnnelikuks te kõik muutute!”

Ja nii nad toimetasid edasi, kindlas usus, et iga uus maks toob rahvale järjest rohkem rõõmu. Kummaline küll, aga rahva tänuavaldusi ja õnnejoovastust pole siiani märgata olnud… Küllap pole lihtsalt piisavalt makse veel kehtestatud.

P.S. Igasugune sarnasus reaalse eluga on puhtalt juhuslik. Või siis mitte.

Igatahes Rahavaba.ee leiab sarnaselt, et mida vähem on inimesel raha, seda rohkem ta peab oma kehatemperatuuri säilitamiseks ajusid ragistama.

Jaga seda sisu ka teistega:

Autor

  • rich-piggy-bank-vector-987025 Muinasjutt "Õnne valem"

    Elas kord keegi, kes tahtis elada lihtsat elu. Tema soov sai täidetud, kui kohtus valitsusega, kes lubas teda kõigist rahalistest muredest vabastada. Hommikul ärgates avastas ta, et bensiiniraha läks automaksu. Lõunaks kadus toiduraha aktsiisidesse. Õhtuks oli palgast alles vaid mälestus – see läks solidaarselt "parema homse" fondi. Tänu valitsuse hoolitsusele polnud tal enam mingeid rahamuresid. Polnud ju raha, mille pärast muretseda! Nüüd sai ta keskenduda kõrgemale kunstile, nagu "Kuidas elada õhust ja armastusest" ning "1001 viisi, kuidas süüa kapsast". Tema päevakava oli lihtne: Hommikul jalutab tööle (auto müüs maha) Lõunal naudib kodust kaasavõetud leiba (restoranid jäid kaugeks unistuseks) Õhtul loeb küünlavalgel raamatut (elekter oli ju luksus) Nii elabki ta õnnelikult edasi, vabana materiaalsetest muredest. Aeg-ajalt sosistab tänusõnu valitsusele, kes teda sellise vabaduseni juhatas. P.S. Väidetavalt nähti teda viimati poes sentidega kartulikotti loendamas, näol õndsa rahavaba inimese naeratus.

    View all posts